Multši all mõistetakse taime kasvupinnasle või substraatidele peale laotatud 2-8 cm kattematerjali kihti. Uuringud näitavad, et multšitud pind kuni 50% viljakam kui multšimata.
-
Aitab säilitada mulla niiskusesisaldust, mis on taimede arenguks oluline.
-
Mullapinnale ei teki õhuvahetust takistavat koorikut.
-
Pärsib umbrohtude kasvu ning vähendab herbitsiidide kasutamist, mis on oluline keskkonnakaitse seisukohast.
-
Vähendab taimedele stressi põhjustavaid suuri mullatemperatuuride kõikumisi, hoides pinnase soojemana talvel ja jahedamana suvel, ka on stabiilsem mulla päevaste ja öiste temperatuuride kõikumine.
-
Aeglustab kevadel maa sulamist, mis võib olla ühtlasi kasutegur, kuna tänu sellele nihkub edasi taimede õitseaeg ning sellest tulenevalt väheneb kevadiste öökülmade kahjustuste oht.
-
Vähendab mulla paatumist ja erosiooni.
-
Dekoratiivne aiakujunduselement, multšitud istutusalad on nägusad ning jätavad viimistletud mulje.
-
Kaitseb tallamisest tekkiva mulla tihenemise eest.
-
Vähendab toiduks kasutatavate taimede ja nende viljade kokkupuudet mullaga tugeva vihma korral, kaitseb taimi pinnasel tekkivate haiguste eest.
-
Väheneb niitmisvajadus, eriti kohtades, kuhu niidukiga ligipääs on raskendatud.
-
Suure koormusega aladel vajadusel asendada muru.
-
Multšitud taimed on vastupidavamad põuale.
MULTSIDE VALEL KASUTAMISEL KAASNEVAD OHUD
-
Multš omadus hoida niiskust muutub vaenlaseks vaid liigniiskel aastal või haljasaladel, kus maapind on püsivalt liiganiiske, pannes vett täis maapinnal õhupuuduses vohama hallituse ning mädandades taimi. Sel juhul tuleb multš eemaldada ja see tagasi panna alles siis, kui ilmaolud on sobivad.
-
Niiske multš ja varjuline multšipinnas võib ligi meelitada tigusid taimedele. Välja arvatud männiokkamultš, mis oma okkalise struktuuri tõttu tigusele ei meeldi.
-
Orgaanilised multisid nagu põhk ja hein võivad sisaldada erinevaid umbrohu seemneid, sellisel juhul tuleks need eemaldada enne seemnesse minemist, hein pärsib hästi umbrohu kasvu. Kündmine ja pinnase õutamine soodustab umbrohu levikut, seega tasuks kaaluda kasutada no-tilling ehk mehhanilise sekkumiseta pinnase ettevalmistuse viisi.
-
Multšitud pinnase alla ei pääse päike ning kevadel läheb kauem aega selle üles soojenemiseks. Multšid soodustavad orgaanilislt elusa mulla teket, mis toodab oma elutegevuse käigus sooja.
-
Multšimine on limiteeritud mehaanilist töötlemist vajavatel aladel.
-
Mõned multšid nagu põhk, turvas, saepuru ja puitmaterjalid võivad omada teadmatul kasutamisel negatiivset effekti taime kasvule. Kuna tselluloosi lagndamiseks kasutavad bakterid ja seened ära mulla lämmastikku, mis on oluline taimede kasvamiseks. Hea puukoore multš peaks seisma vähemalt aasta, saepuru kaks aastat, et taimekasvu pidurdavad ained esmalt laguneksid.
MULTSID SAAB MATERJALI JÄRGI JAGADA KOLMEKS
- orgaanilised
- mineraalsed
- sünteetilised
Multšimiseks on võimalik kasutada väga mitmesuguseid materjale. Valiku tegemisel mängib rolli materjali kättesaadavus, hind ning välimus, kuid veel olulisem on esmalt uurida erinevate multši materjalide plusse ja miinuseid ning langetada valik silmas pidades multšitava pinnase keemilisi omadusi ning plaanis istutavate kultuuride kasvutingimusi.
ORGAANILISED MULTSID
Orgaanilise multši all mõisetakse materjali, mis sisaldab orgaanilist materjali- taimseid, loomseid ja kõrvalsaadusi. Tavaliselt loetakse orgaanilise aine hulka kuuluvaks vaid kõdunevaid orgaanilisi ühendeid. Seega on orgaanilised multšid aja jooksul lagunevad ja ajutised ning vajavad pidevat uuendust. Enamlevinud orgaanilised multšid on purustatud männikoor, männiokkad, muruniide, lehed, saepuru, põhk, turvas, kõrkjad, lehed. Põhimõtteliselt igasugunene taimne materjal on multšimiseks sobilik. Orgaanilise multši kasulikkus sõltub sellest, kuidas see reageerib ja laguneb niiskusele, vihmale, udule ja teistele keskkonna tingimustele.
Orgaanilise multši plussid
-
Varustab taimi orgaanilise väetisega, mistõttu areneb paremini taimede pinnalähedane juurestik.
-
Aktiviseerib mulla elutegevust, meelitab ligi vihmausse ja mikroorganisme, kes loovad soodsa keskkonna mullas asuvate kasulike organismide paljunemiseks.
-
Võimaldab reguleerida mulla happelisust.
Orgaanilise multši miinused
-
Orgaanilise multši kõdunedes kasutavad mikroorganismid ära rohkesti mullas leiduvaid lämmastikelemente, seepärast tuleks kindlasti lisada lämmastik- või segaväetisi.
ORGAANILISED MULTSID
PEENESTATUD MÄNNIKOOR
Männikoor on kõige levinum orgaaniline multš, sobides kõige enam oma keemiliste omaduste pärast. Hea kooremultš on valmistatud purustatud männikorbast ning ei sisalda puiduosakesi, sest tselluloosi lagunemiseks kasutavad bakterid ära mullas oleva vaba lämmastiku, see on taimede kasvuks hädavajalik, tuleks juurde lisada lämmastik- või segaväetist. Värske koor on happeline pH 4.1-4,8, happelisuse neutraliseerimiseks tuleks multšitud pinda lubjata. Värskelt tehtud kooremultš peaks soovitatavalt enne maha panekut aasta seisma, ajajooksul lagunevad taime kasvu pärssivad ühendid. Kooremultš ei tohi sisaldada mürkkemikaale, mulda, kivie, umbrohtu ja seemneid. Veendu, et männikoor ei sisaldaks männimardikaid ehk männisinelasi. Männisinelaste elupaik on tavaliselt elusa puu koore all, uuristades sinna käike, jättes maha iseloomuliku oraanzika puru ja nõgine eritise. Sellisel juhul tuleks multš hävitada.
Dekoratiivse katte korral piisab 3–4 cm paksusest koorepurukihist. Kui multšitakse ainult koorepuruga, peaks multšikihi paksus olema 5–7 cm. Taimede juurekael tuleks jätta vabaks. Multšikihti tuleks aeg-ajalt uuendada, kuna alumised kihid kõdunevad. Männikoore multše on võmalik saada erineva hakketihedusega (peen, jäme ja sorteerimata männikoor). Püsilillepeenrasse sobib peenema fraktsiooniga koorepuru, piisab 5 cm kihist. Põõsaste ja hekkide alla võib panna jämedama fraktsiooniga koorepuru, kihi paksus võiks olla 7 cm. Kui soovid multši kõdunemist aeglustada, paigalda mulla ja koorepurukihi vahele multšiloor. Ent kangas takistab hapniku liikumist mullas ja nii kipub kanga all muld paakuma, peaks selliselt kaetav pinnas olema hoolikalt ette valmistatud. Mullale kohevuse parandamiseks võib lisada komposti, liiva või kergkruusa. 1 m³ multšiga saab katta umbes 15-17m² pinda. Koor parandab pinnase niiskust, takistab umbrohu levikut, parandab mulla õhu ja veereziimi, õhustamiseks oleks hea suvel 1-2 korda rehaga liigutada.
Mänd on pehme puu ja kooremultš kaalub oluliselt vähem kui raskete puukoor. Üheltpoolt on kerge multš taimedele hea, kuid tugev tuul ja vihm võivad seda minema uhtuda, selle vältimiseks võib paigaldada spetsiaalsed plastikust peenarde ääristusribad, mis kaitsevad ka umbrohu ja muru peale kasvamist eest.
Tavaline probleem männikoore ja teiste orgaaniliste multšidega on põhjustatud valest käitlemisest ja hoiustamisest, mille tulmusena tekib happeline multš. Kui multši hoitakse õhukindlates konteinerites, hakkab roiskuma ning tekib mürgine metanool, etanoolhape ja amooniumgaas. Seepärast peab multš olema eelnevalt õhutatud, värske ja bakterivaba. Kui multš lõhnab hapult, tuleks see minema visata. Sellise multši kasutamine muudab mulla pH taseme väga happeliseks ja on eluohtlik taimedele.
Kõik orgaanilised multšid loovad pimeda, niiske ja sooja keskkonnna, see on ideaalne seente ja kahjurite elukeskond. Mõned mikroorganismid on kasulikud ja aitavad multši lagundada ning seejuures eralduvad toiteained mulda, teised jälle võivad eritada elutegevuse käigus mürgiseid aineid kahjustades taimi. Sellepärast on soovitatav segada multši sisse puidusütt ja diatomiiti.
MÄNNIOKKAD
Kui rajatav haljasala asub mändide läheduses on otstarbekas multšina kasutada männiokkaid. Männiokkad laotada 3–5 cm paksuselt. Paraku sobivad okkad ainult happelist keskkonda vajavatele taimedele, happelisuse neutraliseerimiseks lisada lupja. Multši lisamine tõstab pH-d 0,5 ühiku võrra.
Männiokka multš on kaalult kergem õhulisem ja ei vaju raskeks, lastes vee ja õhu paremini pinnasesse jõuda, pakub kaitset talvekülmade ja suve päikese eest. Männiokkad moodustavad üksteisega põimudes ühtlase katte, see ei lase tugeval tuuulel neid minema kanda nagu männikoort. Männiokkad hoiavad umbrohukasvu kontrolli all, kuigi oma õhulisuse tõttu veidi vähem kui männipuukoor. Okaste terav pind on hea kaitse ka tigude eest. Männiokka multš on ökonoomne ning ka soodne lahendus.
Paljud juurviljad, marjapõõsad ja maitsetaimed taluvad hästi männiokka multšist tingitud veidi happelist mulda ph 6,5-7. Eriti meeldib selline keskkond tomatitele, küüslaugule, vaarikatele, mustikatele ja maasikale. Lagunemisel rikastab männiokas mulda kaltsiumi, lämmastiku ja fosforiga.
SAEPURU
Saepuru sobib happelise mulla lembelistele kultuuridele- näiteks mustikad ja rododendronid. Vaarikate saagikuks tõuseb 15-20 % Kapsale, kartulile ja porrule ei sobi. Saepuru on küll hea ja odav multšlahendus, kuid võrreldes teiste multšdega on saepuru kasutamisel rohkem puudujääke. Saepuru moodustab niiskusega kompaktse vettpidava kihi, see soodustab hallitamist ning bakterite elutegevust. On oht, et vee-ja õhuvahetus mullas on raskendatud tiheda konsistentsi tõttu. Saepurul lagunemine muudab mulla happeliseks ja nii nagu puulaastu multš tarvitab ära taimekasvuks vajamineva lämmastiku.
Võimalusel eelistada lehtpuu saepuru. Multšimiseks hea saepuru peaks olema eelnevalt seisnud õhku läbikäivas kohas vähemalt 2 aastat, selle ajaga lagunevad taimekasvu pärssivaid aineid. Saepuru eluiga on üks hooaeg, seega on vajalik igal kevadel saepuru uuendada. Kanna 1 cm pakusne kiht pinnakle, kus soovid tõkestada niiskusekadu, umbrohu kasvu takistamiseks veidi paksem 2 cm paksune kiht. Saepuru võib ligi meelitada sipelgaid.
Lisa kindlast lämmastikurikast väetist kohtade, kus saepuru on taimede lähedal, kuna süsinikurikas orgaaniline materjal, kasutab lagunemiseks mullas leiduvat taimede kasvuks olulist lämmastikku.
PUIDUHAKE
Puiduhake annab aiakujunduse seisukohast palju võimalusi, kuna saab valida erinevavate toonidega haket. Värviline multš on valmistatud kooritud halli lepa hakkest, mis on värvitud looduslike värvidega. Värv ei ligune lahti vaid võib ajaga pleekida. Sobib katteks suve- ja püsilille peenradele. Toonimata hake mõjub naturaalsemalt ja looduslähedaselt ning seda kasutatakse analoogselt kooremultšiga.
Puiduhake on orgaanilistest multšidest kõige vastupidavam. Ka puiduhakke lagunemine võtab mullast taimekasvuks vajalikku lämmastikku, küll aga vähem kui saepuru puhul. Kuna väiksemad tükid nagu saepuru seovad endaga paremini lämmastikku kui suured laastud. Kasuta hakkelaaste puude ja põõsaste multšimiseks, jäta juurekael vabaks, et nälkjad, kahjurid ja hiired ei saaks taimele lähedale.
Enne puiduhakke laotamist võiks esimese kihina lisada naturaalset komposti ja samuti võiks lisada juurde lämmastikväetisi. On täheldatud, et hakke maa sisse kaevamine seob vähem lämmastikku kui multšiga pealt poolt katmine. Ühe uuringu kohaselt on kogu lämmastiku probeelm tegelikult alusetu, sest mullas vajaminev lämmastik tegelikult olemas, kuna lämmastik ümbritseb puitu niivõrd õhukese kihina ja seega testimisel lihtsalt ei kajastu.
Pikemas perspektiivis tekib laastuga multšimisel terve ja elus muld. Hakkepuidu kasutamine suurendab bakterite seente, protonza ja nematoodide elutegevust ning meelitab juurde vihmausse, kes oma elutegevuse käigus toodavad toiteainerikast vermikomposti. Puit on hingav materjal, balanseerides veel, õhu ja niiskuse hoidmist. Imades endasse oluliselt rohkem vett kui teised puitmultšid. Katta umbes 5-7 cm paksuse kihiga. Soovitatakse multšida peenarde vahelisi alasid. Pigem sobib multš puude ja põõsaste multšimiseks ja vähem üheaastaste taimede ning juurviljadele.
MURUNIIDE
Muruniite ülejääke saab edukalt kasutada väetava multšina. Muru sisaldab palju vajalikke toiteelemente nagu lämmastik ja kaalium. Muru pinasesse kaevatuna laguneb kauem ning võib taime kasvuks olulist lämmastiku ära võtta, seega on soovitatav muruniidet kasutada multšina. 1 m² katmiseks kulub umbes 5 kg kuiva muruniidet, laotada 2-3 cm või maksimaalselt 10 cm, paksem kiht ei lase õhku läbi. Soovitatav on kasutada koos karedama materjaliga nagu liiv või turvas. Parim on liblikõieliste haljasmass. Suve teisel poolel lisades soodustab taime kasvu ja takistab õigeaegset võrsete puitumist. Paksu kihina on libe, kuivades muutub pruuniks ning pole kõige esteetilisem.
Võib muuta mulla muuta happeliseks. Hoiab niiskust, takistab umbrohu kasvamist, lagunedes parandab pinnase struktuuri, muld püsib kobe, ergutab vihmausside tegevust, sügisel võib mulda kaevata. Sobib marjapõõsaste ja viljapuude alla, noor rohi sisaldab palju taimele vajalikke toitaineid. Laotatud muruniide võib kohale meelitada tigusid. Tuleks veenduda, et muru pole viimase kuu jooksul herbitsiididega töödeldud.
PÕHK
Põhk on viljakoristuse jääkprodukt, enemasti kasutatakse nisu, rukki, kaera põhku. Põhu kasutamine säästab oluliselt kastmiseks kuluvat vett, kuna hoiab väga hästi niiskust. Põhu valimisel tuleks veenduda, et sinna pole sattunud heina ega umbrohtu, mille seemned hiljem peenrale võiksid kanduda. Selle vastu on hea nipp enne põhuga katmist laotada üks kiht paberit, see takistab umbrohu ja seemnete idanemist. Peale aednike armastavad põhu multši ka hiired ja putukad, kes põhuhunnikus talvituvad, seepärast tuleks põhk taimede juurtelt eemale lükata ning varakevadel see peenartelt laiali ajada, et ka maapind paremini kuivaks ja soojeneks. Kõrrelistega kaetud pinnasest omastavad taimed eriti hästi lämmastikku.
Põhuga peaks olema ettevaatlik soojal talvel ja kevadisel ajal, sest põhk muutub kokku vajudes või tallates tihedaks ja hakkab kergesti hallitama. Seepärast tuleks põhukihti vahepeal õhutada. Põhk hoiab hästi niiskust, mis on väga tänuväärne suviste põudade korral, sest kastmisvajadus oluliselt väheneb. Põhk on väga hea materjal vihmadest tekkinud maaipnna erosiooni ennetamiseks. Põhk kuivab pärast vihma kiiresti ning seetõttu tuulised kohad ei sobi. Kui neid materjale on käepärast võtta ja peenar ei asu just maja paraadukse ees, võiks põhku multšina kasutada küll.
Põhk sobib väga hästi kartulite alla, sellega kaetakse ümberingi taimede varred, et maa sees saaks juurde tekkida uusi kartulimugulaid. Kasvatatakse kartulit ka päris ilma mullata, lisades vähehaaval põhu kihte, jäävad kartulid mullast puhtad ja on tagatud neile vajalik niiskus ja keskkond kasvuks. Kõige paremini sobib nisupõhk, kuna kaera õlgedes arenevad limaseened.
Põhk ei sobi soojalembeliste taimede nagu tomatid, piprad, paprikad, sest põhk jahutab pinnast märkimisväärselt, küll aga avamaataimedele nagu kapsad, brokoli ja salat jne.
Enne kasutamist tükeldada või komposteerida. Kasutusiga on 1 aasta, seejärel võib maasse kaevata, see on hea mulla õhustatusele, seejärel kata uue kihiga. Väetusväärtust ei oma, küll aga laguneb kiiresti, ülemistes kihtides suureneb CO₂ sisaldus. Esmakordsel multšimisel on soovitatav multšida koos roheliste taimeosadega või lisada lämmastikväetist kuni 4g/m². Peale kokkuvajumist peaks kihi paksus olema 8-10 cm. Esmakordsel multšimisel kulub 1, 5-2 kg/m², kõdunenud osa asendamiseks 0,5- 1 kg/m². Põhused peenraservad on pehmemad ja puhtamad kui lihtsalt muld või sünteetlised multšid.
TURVAS
Turbaaiad said alguse 1927 aastal šotimaalt. Turbamaterjali abil saab mitmekesistada aia kompositsiooni, tekitada tasases aias huvitavaid reljeefe või vastupidi tasandada. Turbaaed on spetsiaalne istutusala ja kasvukeskkond niiskus -ja varjulembestele, happelist toitainevaest ja õhurikast mulda armastavatele taimedele. Happelisuse stabiliseerimiseks võib lisada lupja. Turbaaed peaks asuma varjus, kuna turbaaiale valitud kohas ei tohiks toimuda mulla liigkiiret kuivamist! Päikese käes ja tuulises kohas võib turvas kuivada kõvaks ja on raske läbi kooriku uuesti märjaks saada.
Segades turvast mullaga, parandaab mulla struktuur ja selle veemahutavus. Kasutatakse liiv- ja savimulla õhu- ja veereziimi parandamiseks. Laguneb mullas aeglaselt, ei anna erititi toitaineid. Varakevadel multšides takstiab maa soojenemist. Mineraliseerub ja vajub kokku. Mulla temperatuur turba alla on päeval madalam ja öösel kõrgem. Imab vett kuni 20 korda rohkem oma kaalust, niisutades maad stabiilselt. Takistab toiteainete ja väetiste liigset pinnast läbi uhtumist. 1 m² katmiseks kulub umbes 5- 6 kg turvast. Tavaliselt multšitakse 2-5 cm või 8-10 cm paksuse kihina. Soovitav on turvas maasse kaevata, vastaseljuhul võib turbakiht hoopis pinnasest niiskust ära võtta. Vajadusel lisada lubiväetist ja kompleksväetist.
Hea nipp on segada omavahel turvas ja kompost, mõlemad täiendavad teinedeist, niiskust hoidev turvas aitab komposti lagunemis protsessi kiirendada ning kompost rikastab seejuures mulda toiteainetega. PH 3,4- 4.
LEHED
Urbanistlikus keskkonnas on tihti probleemiks sügisesed lehed, mida kuskile panna pole. Purustatud kuivadest lehedtedest saab taimedele väga väärtusliku komposti. Lehekomposti võib edukalt kasutatda turba asendajana. Lehekompost laotada ja kaevata mulda. Lehekompostil on omadus hoida vett kuni 500 korda rohkem oma massist. See on suurepärane pinnase niiskuse säilitaja. Uuringud on näidanud, et lehekompost suurendab mulla võimet niiskust hoida kuni 50%, see võib hoida kuni kahenädalase varu juurviljadele. Tuleks ettevaatlik olla varakevadel istutatud taimedega, sest liigniiske ja külm muld võib taimede juured mädandada. Uuringud on näidanud, et sisse kaevatud lehekompost teeb taimede juurdumise lihtsamaks, kuna lisab mullale volüümi ja puistetihedus on lehtekomposti kasutamise korral 20 korda suurem.
Pistikutele võib segada mulda lehe kompostiga vahekorraga üksühele. Peenardel võib lehed, vana rohu ja muud taimsed jäätmed mullaga segi kaevata, selline multš on väga hea orgaaniline väetis. Lehed riisuda puude ja põõsaste alla ning püsilillede peale multšiks või murule väetiseks. Lehed, milles on palju parkaineid (tamm, pihlakas, toomingas, mandžuuria, pähklipuu jne.) lagunevad väga aeglaselt ja pigem võiks eelistada muud.
Lisage juurde puutuhka, sest haigustekitajad ei talu leeliselist ja neutraalset keskkonda. Sellise katte alla koguneb palju vihmausse ning lehemass laguneb kiiremini huumusrikkaks kompostiks. Et tuul lehti algul ära ei kannaks, pange nende peale veidi liiva. Kui kasutate lehemultši, pole muid väetisi vajagi! Kokkukogutud lehti võib kasutada lohkude ja kraavide täitmiseks – lehed alla ja muld peale.
Lehtedest saab ka head komposti. Need ei tohiks mitu korda ära kuivada, kuna raskendab lagunemist. Mida värskemana lehed kompostihunnikusse saab, seda parem. Lehekihtide vahele pange puutuhka, võib lisada ka mulda. Katke hunnik mullaga, see hoiab niiskust ja soojust. Puhas lehekompost on happeline, sobib turbaaedadele. Tammelehekompost näiteks rodotendronitele. Neutraliseerimiseks lisada puutuhka. Toored lepalehed ja muud võsalaadse puu lehed on sama lämmastikurikkad kui rohuniide, kuid vältida haigestunud lehti. Murule langenud lehed võib üle niita ja jätta talveks murule, kevadeks on need kõdunenud ning väetanud muru väärtusliku väetisega.
KOMPOSTMULD
Inimese tekitatud olmeprügist moodustavad umbes 25-50% orgaanilised jäätmed. Seega on orgaaniliste jäänuste komposteerimisega ära viidava prügi hulk peaaegu poole võrra väiksem ning lisandväärtusena valmib üks parimaid multše ja väetisi ehk kompostmuld. Keskkonna seisukohalt on miinuseks lagunemisel eralduv kasvuhoonegaas metaan, väike majapidamises on see paratamatu, kuid on tehnoloogiaaid, kus eraldunud metaan veel omakorda kogutakse ning energiaks toodetakse. Kompostmulla tekkimise algfaasis osalevad paljud mikroorganismid: herilased, sipelgad, ümarussid, vihmaussid, liblikate röövikud jne.
Kompostmuld muudab mulla viljakaks, lisades rohkelt orgaanilist ainet, aitab taimedel mullast vajaminevaid ained paremini kätte saada ning sisaldab toitaineid, elus mikroorganisme ning mikroelemente. Uuringute järgi on kompost muld laiema toiteväärtusega kui keemilised väetised. Kompostmulla kasutamisel väheneb keemiliste väestiste kasututamise vajadus, mis kahandab liigsete lämmastikühendite sattumist loodusesse, põhjustades toitainete välja uhtumist, muutes mullad happeliseks ning sattudes põhjavette, põhjustades hapniku vaegust, vetikate vohamist ning liikide väljasuremist.
Kompostmuld on hea õhutaja, muudab savised mullad õhurikkamaks ja aitab paremini vett juhtida. Lisab mullale volüümi ja lihtsustab maaharimist ning aitab kontrollida erosiooni. Liivaste muldade korral aitab vett hoida. Komposmuld parandab mulla pH taset ja ühtlustab temperatuuride kõikumist ning soodustab taimedel tugeva juuestiku arengut. Kompostmulla omadus hoida niiskust, vähendab kastmiseks vajamineva vee- ja energiakulu.
Suureks miinuseks on sügisesed vihmad, uhtudes välja toitained jääb komposti tegelik potentsiaal kasutamata. Taimele niiskuse ja õhustatuse paremaks tagamiseks soovitav kompostmulla hulka lisada hakkepuidu tükke. Tuleb jälgda, et hakkepuit oleks kvaliteetne toksiinidevaba ning enne kasutamist paar aastat seisnud.
Kompostmulla saamiseks alusta majapidamises ja aias ülejäävate orgaaniliste aine kogumist näiteks aianurka. Kompost võib ligi meelitada loomi, seega oleks hea rajada õhku läbilaskvasse aga suletud kasti. Komposti lisamisel oleks hea materjali peenestada, et lagunemisprotsess oleks kiirem ja ei tekiks liigniiskust roiskumiseks. Niidetud muru ja lehed tuleks lisada kuivalt, samas liialt kuiva komposti tuleks niisutada. Valmis kompost on must ja lõhnata, see ei tohiks sisaldada tõvestunud mikroorganisme, raskemetalle, kahjulikke mikroelemente, mürgiseid ühendeid ega umbrohuseemneid. Kuigi kompostmulda kasutatakse palju, puudub siiani selle küpsuse ning stabiiluse hindamiseks universaalsed parameetrid. Kompostmulla kvaliteeti hinnatakse näiteks süsiniku ja lämmastiku suhte järgi. Kompostitavas materjalis peab olema õige süsiniku ja lämmastiku vahekord C:N = 30:1 Loomulikult on ideaalset vahekorda raske saavutada, kuid hea on teada, et just ristiku ja kõrrelise seguses muruhakkes on see suhe 26:1, umbrohul 25:1, kase, vahtra -ja tammelehtedel 50:1, kartulipealsetel 25:1, taimsetel toidujäätmetel 12-35:1, kõdunenud saepurul 200:1, nisuõlgedel 125:1. Seega parima komposti saab just murust, umbrohust, lehetedest ja toidujäätmetest. Hinnatakse ka pH taset, valmiskompostil on pH 7-8 ehk neutraalne. Kompostisegu on tuleks suve jooksul paar korda õhutamiseks läbi segada, nii segunevad ühtlaselt ka erineva lämmastiku ja süsiniku vahekorraga komponendid.
Komposti ei tohi panna liha, kala, leiba, vorsti, konte, söe- ja grillsöetuhka, sigarette, ravimeid, pähklikoori, haigeid taimeosi, tänavapühkmeid ning tolmuimeja tolmukotte.
KOOKOSMATID
Kookosmatid valmistatakse keskkonnasõbralikust biolagunevast materjalist nagu näiteks kookoskiud, õled, džuud, need on pressitud polüpropüleenist või džuudist võrkku või seotakse punutud naturaalse lateksiga. Matid kaitsevad taimi ja potte talvekahjustuste eest, pakase, tuule, intensiivse päikesevalguse ja lume eest, hoiavad niiskust ja isoleerivad umbrohu kasvu. Peletavad eemale näiteks kapsausse ja tigusid. Veel kasutatakse kookosmatte erosiooni tõkestamiseks- orgudes, kallastel, nõlvadel. Tugeva vihmasaju ajal vähendab matt pinnase väljauhtumist tunduvalt, kuna kogudes enda sisse märkivisväärselt palju vett, muutes need raskeks. Kookosmatt on biolagunev ja mulla suhtes toitainete osas neutraalne. Turbamatte võib kasutada suurtes lillepottides või ümbritseda puuviljapuude aluseid.
KAKAOKOOR
Kakaokooremultš on samuti väga keskkonna sõbralik, kuna see on kakaoubade röstimise ülejääkprodukt. Röstimise protsess kõrgel temperatuuril steriliseerib koored ning hävtab kõikvõimalikud umbrohud ja haigused. Kakaokooremultš on kerge, seetõttu tuulised alad ei sobi, kuid seejuures on koor hõlbus pinnasele laiali kanda ning pindade katmiseks kulub oluliselt vähem materjali. Kakaokoore multš tuleb laotada kõigest 3 cm paksuselt ning seejärel veega kasta, et koored lahti rulluks ja vaibasarnase kärgstruktuuriga pinnakatte moodustaksid. Kakaokoore multš kestab teistest multšidest kauem ning muutub ajaga ilusaks tumedamaks. See suurepäraseks toiteaine allikaks mullale, mida võib kasutada nii ilutaimede kui ka juurviljade multšimiseks. Kui erinevad puumultšid võtavad pinnaselt lämmastikku ära, siis kakaokoor annab lämmastikku ja proteiini juurde! Koore kastmisega tuleb olla ettevaatlik, kuna liigne niiskus meelitab ligi kahjureid pesitsema ning on hea pinnas seenhaiguste ja hallitsute levikuks. Ettevaatlikud peaksid olema koeraomanikud, sest nende eriline shokolaadine magus aroom võib loomi kakaokoort sööma ahvatleda. Koored sisaldavad koertele- väga ohtlikke aineid- kofeiini ja theobrimiini. Kakaokoore multš peletab eemale tigusid, nälkjaid ja muidu kahjureid. Ph tasemega 5.8 Kakaokoore multš hind on teistest alternatiividest oluliselt kallim.
TATRAKEST
Tatrakestamultš saadakse tatra eraldamisel kestadest, väga väikesed 1mm ja kerged kestad on tumepruund ja dekoratiivsed. Sobib multšiks rooside ümber ja pottidesse õuetaimedele. Katta 3-4 cm paksuse kihiga, et kestad esimese tuulega minema ei lendaks, piserda regulaarselt vett. pH 6.0 -7.5
AJALEHT
Leidub soovitusi multšina kasutada kihtidena laotatud ajalehti. Paber on iseenesest küll orgaaniline materjal, kuid selle tootmisprotsess on keskkonda saastv ning paberi pleegitamisel kloriiniga tekib hulgaliselt kõrval toksiine sealhulgas dioksiin, mis on hormonaalsüsteemi kahjustava ja vähki tekitava mõjuga. Seega poleks mõtet seda oma toiduahelasse siduda.
SEENEKASVATUSE JÄÄKSUBSTRAAT
Seenekasvatuse jääkmuld on kõrge orgaanilise aine sisaldusega ja väga hea kompostmultš. See sisaldab rikkalikult lahustuvaid sooli ja teisi toitaineid, mis võib hävitada idanevad seemned ning noori pistikuid. Muld on väga aluseline ja ei sobi soola tundlikele taimedele nagu rododendronid ja asalead. Tavaliselt saadakse seenemuld nisu- või rukkikõrte kompostimisest, võib sisaldada ka turvast, hobuse sõnnikut, kanakakat, puvillaseemneid, veinitööstuse viinamarjajääke, sojaubasid, uuread, amoniaaki, nitraati, lupja ja kaaliumi. Teinekord on leeliselise lubja tükid nähtavad, siis tuleks need eemaldada. Kõrge mulla aluselisus mõjub taime kasvule pärssivalt, lubi teeb toitained taimele kättesaamatuks ja lehed muutuvad kollaseks ja taim võin hävida. Seente poolt kasutatud muld võib olla liiga kõrge konsentratsiooniga, tuleks segada naturaalse kompostiga või väetada sügisel peale saagi koristust. Katta umbes 7 cm kihiga.
Seenemuld on kõige kasulikum orgaanilise aine vaestele happerikastele muldadele. Sobilik juurviljaaedades, mis vajavad aluselist mulda näiteks kapsad. Ei ole sobilik puuviljapuudele, kes eelistavad samuti neutraalet või kergelt happeli muldi.
MINERAALSED MULTSID
Mineraalmultši kasutatakse erosiooni tõkestamiseks, niiskuse hoidmiseks, umbrohu tõkkeks ning esteetilistel eesmärkidel. Mineraalseid multše kasutatakse kaktuse ja kivimtaimla aedades, parkides, haljashalade kõnni- ja sõiduteede katmiseks.
Ühes uuringus hinnati 2 aasta vältel mineraalsete ja orgaaniliste multšide temperatuuri, pH-d, niiskussäilitamise võimet ning nende mõju punase vahtrale Acer rubrum L. Pindadel kasutati mineraalsetest multšidest (purustatud punane tellis, purustatud graniit, lavakivi ja jõekivi) ning orgaanilistest multšidest (purustatud männikoor, puulaastud ja purustatud lehtpuukoor). Orgaanilise multšiga kaeti paljas mullapind, mineraalsete multšide puhul kasutati aluskattena polüpropüleen kangast ning üks täiesti multšivaba ala. Katse tulemustest lähtus, mulla temperatuur oli kõige kõrgem ja mulla niiskus kõige madalam mineraal multšide ja multšita alatdel. Mulla pH oli kõrgem lehtpuu koore all ph 6,82, puuhakkelaastud pH 6,81 ja madalaim multšimata pinnal pH 6,03. Need vahede erinevused ei mänginud rolli puu kõrguste kasvule aga selgus, et lehtede kuivmass oli kõrgeim mineraal multšiga pindadel.
KRUUS
Kruus on kivimite murenemisel tekkinud ümardunud osakestest koosnev sete. Killustik ja kruus erinevad tekke, kaevandamise, kasutamisprotsesside ja omaduste poolest. Kruus on purdsete, mille osakeste läbimõõt on 0,2- 6,4 cm. Kruus tekib kaljude erosiooni ja murenemise tagajärjel. Eestis on kasutusel purdsetete klasifikatsioon, mille järgi on nimetatakse kruusaks 0,1- 1cm suuruste osakestega kivimass. Kasutatakse sarnaselt graniitkillustikuga.
GRANIITKILLUSTIK
Killustik on purustatud kivim või purustatud tehiskivi, koosneb nurgelistest 0,5-10 cm tükkidest. Graniitkillustik takistab umbrohu kasvu, annab viimistletud dekoratiivse mulje, püsiva pinna haljasaladele. Graniitmultši kasutatakse sõidu- ja kõnniteede, lillepeenarde, puude-põõsaste ning põuda taluvate taimede nagu lavendel või salvei mulštimiseks. Olenevalt vajadusest on võimalik valida erinevate kivitiheduste vahel. Mõtistlik on kasutada pikaaelaiste ja mitmeaastaste taimede alla, juba maha panduna on graniitmultši raske eemaldada ja muuta ning uusi taimi juurde lisada.
Enne graniidi maha panemist on vaja pind ette valmistada. Selleks kaetakse pind geotekstiiliga, see takistab kividel mulla sisse kadumast. Tavaliselt kaevatakse õhendatakse ja tasandatakse mullapinnalt umbes 2-4 cm mulda, et multšitud pind jääks ülejäänud alaga ühtlaseks. Katta lainetuseta geotekstiiliga ning jäta üle ääre varu umbrohu tõkkeks. Puude kael jäta tekstiilist umbes 7 cm kauguselt vabaks, selleks lõika kangasse sälk ja keskele puukaelale auk, kata taimede alused ning kinnita klambriga ääred ja lõikekohad mulda. Kanna 3-5 cm kiht graniiti kangale ühtlaselt. Jäta puude kaelad 7 cm ulatuses kividest vabaks. Graniitmultšiga aladelt on probleemiks lehtede ja taimeosade eemaldamine. Hoia pind puhas, et need seal kõdunema ei hakkaks ning õhu ja vee vahetust ei taksitaks.
DEKORATIIVKIVID
Peale kruusa ja killustiku on mineraalsete multside valikus ka lai valik erinevaid dekoratiivseid kivisid, kasutamine tingimused ja omadused on samad killustiku ja kruusa puhul.
LIIV
Liiv 0,05-5 mm-ste osakeste suurusega purdekivimite murenemisel tekkinud mineraalne materjal. Enamasti istutusmulla segude üks komponente. Seda kasutatakse õhustava ja kuivendava materjalina ning substraadi massi suurendajana, väga harva sisaldab substraadisegu rohkem kui 10% liiva. Liiv muudab mulla poorsemaks ja parandab taimejuurte varustatust õhuga.
Kasutada tuleks kas graniit või silikaat tüüpi liiva. Kaltsiitliivad on väga aluselised ja ebasobivad taime elujõuliseks kasvuks. Samuti ei sobi mereliiv, mis sisaldab liialt soola. Kui liiv sisaldab palju tolmu ja sodi tuleks see enne kasutamist läbi pesta. Kõige paremini sobib jäme graniitliiv, mida kasutatakse ka akvaariumites.Liiv on peaaegu inertne ning sel ei ole mingit mõju mulla keemilisele tasakaalule. Liival on võime ka kuivendada, sellepärast lisatakse mullale koos teiste poorsemate niiskust hoidvate materjalidega nagu vermikuliit või turvas, et parandada niiskustasakaalu.
Liivaga pealt katmisel on vastupidine effekt. Gran Canaria ekvatioriaalsetel aladel viidi läbi uuringud ja katsed põllul, mis tõestasid, et liivaga multšimisel alanes vee aurustumine 76% ja vee sisaldus oli kõrgem kui multšimata aladel, paranes ka mulla temperatuur. Vahemere taimed kasvavad tugeva päikese käes ning liiv on hea reflektor peegeldades päikesevalgust tagasi taimedele.
Lisage 2 cm paksune liivakiht taimedele. Ettevaatlik peaks olema liigniisketel ja soisel pinnasel, seal võib liiv aurustumist tõkestada ning soodustada juurtemädanikku. Liiv on toimib ka umbrohu tõkkena, annab aiale viimistletud mulje ning jätab aiasaadused mullast puhtaks. Parema õhustatuse tagamiseks multšitakse liivaga ka murupindasid.
KERAMSIIT
Keramsiit 10-20 mm on looduslikest materjalidest 4 korda kergem sõmer ehitus- ja täitematerjal, mis saadakse savi paisumisel kõrge temperatuuriga põletamisel. Külmakindel ja kerge isolatsioonimaterjal, mida kasutatakse peamiselt vundamentide ja põrandate soojustamiseks. Ei karda niiskust, ei hallita ja mädane. Kergkruusa kasutatakse ka haljasalae multšimisel. Sobib multšida rõdu potitaimi ja dekoratiiv haljasalasid. Sügisel saab keramsiidi kokku korjata, ära pesta- kuivatada ning kevadel taaskasutada. Ühe Hiina uuringu kohaselt aitab keramsiit hoida pinnase kihtides ühtlaselt niiskust. Pinnase niiskuse sisaldus vähenes mulla sügavusega. Täheldati ka mulla temperatuuri alanemist mulla sügavusega. Keramsiiti on hea kasutada taimedele isolatsiooniks talve külmade eest.
SKOORIA
Skooria on looduslik vulkaaniline väga poorne kivim, mis imab endasse vett umbes 30% oma kaalust: Skooria multš tagab pinnase hea õhustatuse ning on väga hea niiskuse hoidja, kaitstes pinda liigse aurustumise eest, mis vähendab pidevat kastmisvajadust. Kaitseb kuumal päeval kiire kuivamise eest ning talvel kaitseb juuri külmumise eest. Orgaanilised multšid lagunevad pinnasesse ja tarbivad vaba lämmastiku, siis mineraalsed multšid on püsivad ja mullaga ei reageeri. Hea kasutada aiataimede pottides, multš on küll kerge, kuid ei lenda tuulega minema ning pole vaja iga aasta uuendada ja asendada.
Skooria annab mullale ka mõningaid toiteelemente. Skoora pH varieerub 7-10 vahel, oleneb kust see pärieb. Abrasiivne pind ei sobi noortele pistikutele, võib kahjustada vart. Samal ajal hoiab skooria multši abrasiivne pind eemal nälkjad ja teod.
PURUSTATUD TELLIS
Purustatud tellis on vastupidav materjal ja ei kaota oma dekoratiivset kontrastset erepunast värvi nagu näiteks orgaanilised multšid. Purustatud tellis on keskkonnasõbralik, enamasti valmistatud taaskasutatud tellistest või ülejääkidest. Samasugused omadused nagu graniitmultšil. Kaetakse kõnniteid, haljasalasid ja peenraid. Soovitatav on multšitavad alad ääristada, et kiviklibu murule ei satuks. Kõige peenema tihedusega tellist kasutatakse spordiradade multšimiseks.
MEREKARBID
Keeda merekarbid, et eemalda kalane aroom ja roiskuvad oraagnilised jäänused, lase karpidel jahtuda. Poest ostetud merekarbimultšid on juba eelnevalt steriliseeritud. Väiksema struktuuriga multši jaoks purusta karbid haamriga riidest kotis. Kui karbid pole liiga suured, võib kasutada tervetena. Eemalda pindadelt umbrohi, laota 2-4 cm kiht teokarpe multšitavale pinnale jättes taime varred vabaks. Ära kasuta merekarppe happelist mulda vajavetele taimedele. Karbid sisaldavad palju kaltsiumi, muutes mulla leeliseliseks. Teokarbid on üpris kerged ning võivad tuule ilmastikumõjudega ära lennata. Takistavad mulla pinnal liigset aurustumist ja hoiavad niiskust. Pigem kasutatakse deokarpe dekoratiivsel eesmärgil.
KLAAS
Klaasmultši kategoriseeritakse üldjuhul sünteelisise multši või mitteorgaaniline multšina. Klaasmultš on tehtud taastöödeldust klaasist. Klaasmultš on eelkõige dekoratiivne pinnaviimistlusmaterjal pakkutes erinevaid toonivõimalusi. Klaasmultši pind on töödeldud siledaks, et poleks taimele ja inimestele ohtlikke teravaid ääri. Sellega kaetakse kõnniradu, spetsiaalseid tulekoldeid ja potitaimi. Sobib hästi kivimtaimlatelele ja kultuuridele, mis taluvad liivast ja kivist pinda. Geotekstiil aluskihina takistab klaasi kadumist pinnasesse. Klaasmultš on teistest oluliselt kallim, kuid selle vastupidavus ja omapärane effekt kompenseerib seda. Katke pind 1 cm paksuse klaasimultši kihiga.
SÜNTEETILISED MULTSID
MUST PLASTIKKILE
Kilemultšiga on võimalik tõsta mulla temperatuuri kuni 15º kraadi, must matterjal neelab valgust soojendades maapinda. Must kilemultš soojendab mulda soodustades noorte taimede kiiremat kasvu rohkem kui heledate multšidega katmisel. Musta kilemultši kasutamisel on esimeste aastate saak suurem, hiljem saagitase ühtlustub ning vanemas istandikus on suurema saagiga orgaanilise multšiga kasvatatavad taimed. Heledad multšid aeglustavad maa sulamist põhjustades hilisemat õitsemist ja on ohuks eriti hiliste öökülmadega kasvukohtades. Kileaurustumist, hoides mulla niiskena. Plastiku materjal ei lase läbi vihmavett ning mõistlik oleks enne katmist paigaldada peenrasse spetsiaalsed vettläbijuhtivad kastmisüsteemid.
Kile laotamiseks valitakse jahe ilm, sooja päikesepaistelise ilmaga laotatud kile on veninud ja võib hiljem rebeneda. Hektarile kulub keskmiselt 350-400 kg 1,20 m laiust kile. Laota plastik peenrapinnale kinnitades või kaevates otsad maa alla, seejärel lõika sisse augud taimede istutamiseks. Pärast kilepanekut peavad moodustama maapinnast 15 cm kõrgused peenrad. Peenra kõrgus peab säilima ka siis kui vahedes kasutatakse koorepuru või saepuru multši. Madala peenra puhul on seisva vee tõttu tekkivate kahjustuste oht. Veel kõrgemate peenarde puhul võib meie tingimustes esineda juurte külmakahjustusi. Kindlasti ära kata plastikkilega põõstaste ja viljapuude aluseid, võib jätta taimed õhu- ja veenälga. Raskema lõimisega mulldade kilega katmine võib tekitada juurtel õhupuudust. Plastikkile hoiab marjad, kurgid, melonid niiske mullapinnaga kokku puutumast ja hoiab ära nende riknemist ja kvaliteedi langust.
Plastik on petroolium produkt ning selle tootmine ja taaskäitlemine on keskkonda koormav. Alternatiivina võib kasutada biolgaunevat tärklisepõhist plastikkile, kuid ka see sisaldab keskonnale ja inimesle mürgist dioksiidi. Bioplastik laguneb ühe vegetatsiooni perioodi vältel ning ülejääk kaevatakse mulda. Plastiku valikust võib leida veel Infrapuna plastikut ehk IRT, need on küll tavalisest mustast plastikust kallimad, kuid see eest soodustavad märgatavalt suuremat saaki.
PEENRAVAIP
Peenravaip on tihe, õhku ja vett läbilaskev uv-kiirgusele vastupidav polüpropüleen-kangas. UV-kaitse tagab materjali vastupidavuse mitme hooaja vältel, materjal on tallamiskindel, kasutusiga 8-10 aastat. Pole päris tõene peenravaiba vee läbilaskvus. Läbi peenravaiba imbub vesi aeglaselt tilkhaaval. Taimejuured hakkavad kogunema maapinna lähedale kanga alla, et need veepiisad kokku korjata. Talvel on pinnalähedastel juurtel suur oht külmuda. Aastate jooksul peenravaiba lõimede vahel olevad pisikesed avaused ummistuvad ning lõpuks ei lasegi kangas enam vett läbi. Peenravaiba all muutub muld kuivaks ja elutuks. Peenravaibaga kaetud pinnas on tihenenud ja õhuvaene ning seetõttu taimedele väga ebamugav kasvukeskkond. Sobib kasutada terassi, teekatte, turbaaia või kivimtaimla aluskattena. Takistab mingilmääral umbrohu kasvu ja hoiab niiskuse liigset aurustumist pinnasest, samas vähendab erosiooni. Peenravaiba kasutamisel suureneb saagikus ning saak valmib varem. Varasema õitsemise tõttu on ka suurem hiliskülmade kahjustuse oht.
Peenravaip ei päästa umbrohust kui aluspinnas on halvasti ette valmistatud, põimivad orasheina jm. püsiumbrohtude juured end varsti tihedalt vaiba alumise külje külge. Enne peenravaivba paigaldamist valmistatakse pind ette, tasandatakse, puhastatakse umbrohust ja väetatakse. Servad kaevatakse maa sisse või kaetakse äärekivide, palkide või mätastega. Istutusaukudeks tehakse kilesse taimedest veidi suuremad ristlõikked. Vaibal on enamasti ruudustik, mis hõlbustab taimede paigutamist võrdsete vahekaugustega. Tõsta lõikeservad üles ning kaeva istutusasuk, pärast istutust vajutage kanga ääred kile alla. Ilutaimede istutamisel võib peenravaiba katta mõne dekoraiivse multšiga. Selliste sünteetiliste multšide puhul on hilisem väetamine raskendatud. Ka viljade kvaliteet langeb peale esimest saagiaastat, lisaväetamiseks tuleks kile alla paigaldada tilk-niisustussüsteem. Tavaliselt peenravaip eemaldatakse talveks.
TEKSTIIL
Tekstiilmultš on spetsiaalselt väljatöötatud kerge pinnakattematerjal, kasutamiseks aianduses ja haljastuses. Kaal 50 gr/m² Mustakiuline polüpropüleenmaterjal on vastupidav ultraviolettkiirguse ja mullas leiduvatele ühendite suhtes. Kangas takistab umbrohu kasvu ja kiirendab ka noorte taimede juurdumist, kuna hoiab pinnase niiske ja sooja. Tekstiilmultši võib kasutada ka erinevate pinnasekihtide eraldamiseks, näiteks drenaaži ja substraadi vahel lillepeenras. Tekstiilmultšiga kaetud istutusalal säilib muld kohevamana kui peenravaiba või geotekstiiliga kaetud peenras.
Kangas laotatakse ettevalmistatud pinnasele ja lõigatakse terava noaga istutusaugud, servad kinnitatakse mulda või spetsiaalsete kinnitusharkidega. Haljastuses võib taimede ümbruse katta koorepuru või dekoratiivkillustikuga. Tekstiilmultši kare pind takistab tigude ja nälkjate tegutsemist taimede vahel. Tekstiil laguneb ajaga ja peab uuendama, olenevalt kasutuskohast peab vastu 5- 6 aastat.
GEOTEKSTIIL
Geotekstiil ehk filterkangas on vett ja õhku läbilaskev viltjas hallikas materjal, tavaliselt valmistatud polüpropeenist või polüestrist. Takistab efektiivselt erinevate pinnasekihtide omavahelist segunemist. Kasutatakse nii teedeehituses kui haljastuses pinnase tugevdamiseks, külmakaitseks ja umbrohu tõkestamiseks. Takistab erosiooni tekkimist ja kaitseb varisemisohtlikke piirkondi. Geotekstiile on kolme erinevat varianti: kootud, kuumliimitud või nõeltöödeldud. Erinevalt mustast plastikkilest laseb geotekstiil läbi õhu ja vett. Geotikstiil piiraab umbrohu kasvu. Jällegi on tegu petroolium produktiga ning toodetud keskkonna kahjustades.
Ilupeenardel kattes ainult geodtekstiiliga laguneb see liialt kiiresti ning tulemus pole esteetiline, võiks katta pealispinna mõne dekoratiivsema mulstiga. Geotekstiiliga ei ole soovitatav katta põõsaste aluseid, kuna teinekord võivad taime juured materjalist läbi kasvada ja neid on sealt keeruline eemaldada ning tekivad hõõrdumise kahjustused. Peamiselt kasutatakse geotekstiili alusmaterjalina tänavakividest teedel, terassidel, liiva- ja kruusaradadel, liivaste alade viljakamaks muutmisel, istutuskastide vooderdamisel, liivakastide vooderdamisel, veesilmade ja basseinide alus ja vooderdusmaterjalina, mänguväljakute kuivendus ja tugevdus materjalina.
Alternatiiv sünteetilisele geotekstiilile on kookoskiu tesktiil, see on aja jooksul lagunev rikastades küll maapinda orgaanilise ainega, peab seda tihedamalt umbes iga 3 aasta tagant uuendama. Geotekstiili alla võib liigitada ka geovõrke ja silmuseid, need on samuti geosünteetilised materjalid, neid kasutatakse maastikukujundamisel samuti erosiooni tõkestamiseks ja pinnase tugevdamiseks. Väga liivastel aladel võib kauni ja vastupidava muru saamiseks laotada geotekstiil vahekihiks olemasoleva pinnase ja juurdeveetava kasvupinnase vahele, peale pandava mulla paksus peaks olema 20 cm. Veel saab geotekstiiliga muuta mudased tiigikaldad liivasteks. Aseta talvel geotekstiilkaetud liivaga jääle, kevadel sulades vajub koos liiva raskusega põhja, tihe kanga struktuur ei lase mudal läbi tulla.
GEOVÕRK
Geovõrgu kasutamise eesmärk on tekitada ehitatavasse konstruktsiooni olgu selleks tavaline sõidutee, vundamendi alus, varinguohtlik ala, vall, nõlv tõmbejõude vastuvõttev komposiitkiht. Geovõrk kompenseerib puudujääke pinnase tugevuses. Geovõrgud on valmistatud polüestrist, polüpropüleenist või polüetüleenist. Silmuseline tugev võrk annab mineraal või muldmaterjalile lisa külgtoe ja takistab materjali vajumist pinasesse. Geotekstiil haakub hästi pinnasega ning kindlustab järskude nõlvade püsivust ehk vähendab erosiooni teket. Väikese tõmbetugevusega, kuid suure veejuhtivusega 4-12 mm pakse võrke kasutatakse vertikaaldrennazi rajamisel. Samal otstarbel kasutatakse ka kootud geotekstiile.
JUURETÕKKEKANGAS
Juuretõke on vett läbilaskev Väga tugev ja suhteliselt jäik kiudkangas, omadustelt geotekstiilile sarnanev kangas. Kasutatakse suurte puude juurte eemalehoidmiseks istutusaladest või vundamentidest. See tõkestab juurdte tungimist puu alla istutatud taimepuhmastesse või lubab taimi istutada ebatavalistesse kasvukohtadesse, näiteks killustikku, kivide vahele või liiva sisse. Sobib turbaaedade rajamiseks. Juuretõkkega vooderdatud istutusauk takistab mulla kadumise juurte ümbert ning filtreerib üleliigse kastmis-ja sademevee. Vooderda auk jätta servadest umbes 2 cm üle, et juured ei tugiks pinnase pealt läbi. Tekstiil ei kõdune ega mädane ning on vastupidav maapinnas leiduvate hapete ning aluste suhtes.
KASUTATUD KIRJANDUS:
http://www.virkus.com/aiandus/umbrohuvaba-pusilillepeenar/
https://www.eesti.ee/portaal/!this.query_view_tookirjeldus?tookirjeldusId=12796
http://www.hortes.ee/?op=body&id=77&art=63
http://aedmustikas.weebly.com/istandiku-rajamine.html
http://naistekas.delfi.ee/kodu_ja_aed/kodu/riisu-monuga.d?id=4389784
http://www.goveganic.net/article124.html
https://en.wikipedia.org/wiki/Diatomaceous_earth#Pest_control
http://homeguides.sfgate.com/pine-bark-mulch-problems-49460.html
http://homeguides.sfgate.com/plants-benefit-pine-needle-mulch-37620.html
http://forums.gardenweb.com/forums/load/south/msg051026394972.html
http://www.gardenofaaron.com/2013/03/eating-my-words-on-pine-straw.html
http://homeguides.sfgate.com/pine-straw-bad-garden-103932.html
http://www.ehow.com/facts_7359629_wheat-straw-make-good-mulch_.html
http://homeguides.sfgate.com/mulch-sawdust-21473.html
http://www.eliseaed.ee/?id=1201
http://www.harvestpower.com/products/soil-products/benefit/
http://www.aces.uiuc.edu/vista/html_pubs/mulch/MULCH.html
http://www.organicgardening.com/learn-and-grow/basic-leaf-mold
http://garden.lovetoknow.com/mulch/cocoa-bean-mulch
http://www.gardeningknowhow.com/garden-how-to/mulch/using-cocoa-hull-mulch.htm
http://www.organicauthority.com/organic-gardening/7-reasons-your-garden-will-love-cocoa-mulch.html
http://www.homecompostingmadeeasy.com/grassclippings.html
http://plant_doctor.typepad.com/the_seasoned_gardener/2006/08/grass_clippings.html
http://perrysperennials.info/articles/woodchips.html
http://extension.oregonstate.edu/gardening/mushroom-compost-use-carefully
http://www.thisoldhouse.com/toh/photos/0,,1209283_1104766,00.html
https://www.rhs.org.uk/advice/profile?PID=294
http://hortsci.ashspublications.org/content/33/3/449.1.abstract
http://homeguides.sfgate.com/use-gravel-mulch-47432.html
http://www.organicgardening.com/learn-and-grow/mulch?page=0,1
%20ph&f=false
http://homeguides.sfgate.com/mulch-shells-48428.html
http://www.gardeningknowhow.com/garden-how-to/mulch/using-landscape-glass-mulch.htm
http://www.scientific.net/AMR.955-959.3177
Advertisements
Pingback: Kui tihti peaks muru niitma? | Värske aju·